***

Ma sündisin verest ja pimedusest
vist kellegi haiglases ihas
Hetkelises tundes ja meelitustes
ma sündisin jumala vihas...

***

Kus Sa küll oled mu arm
miks vaid tühjust püüavad käed
On hinge jäänud väsinud hirm
et Sind ma enam iial ei näe...

Sina

Küünal põleb tilgub vaha
hullununa tunnen end
kas ma tahan või ei taha
süda tilgub jälle verd
olen süüdi ma või süütu
armastus ei andesta
kurvalt valusalt on tüütu
ennast nutta magama
külmad linad jäine ase
unenägu püüab hing
karju sa kuid ei lase
unenäos ma lahti sind
ärgata ei julge taha
kardan näha üksi end
küünal põleb tilgub vaha
hullununa tunnen end...

Surm

Surm tasa mu voodisse puges
ja lamas mu linadel valgeil
Surm tasa mu kartusi luges
luges neid mu kahvatuil palgeil.

Surm tasa mu palet silus
mul oli valus ja nirises verd
Kuid surm ütles, et olen ilus
ta ütles ma olen ta vend.

Surm tasa sosistas kõrva
milleks sul silmi on kaks
Surm lausudes midagi õrna
surm tegi mu pimedaks.

Surm näitas piina ja valu
ta näitas igavest ust
Siis tundsin et ma talun
teda ja ta armastust.

...vahel tundub mulle vist
et ta jälgib mind peeglist...

Sa oled...

...just nagu laps, Sul kõigel on vastus
ükskõik mida ma ütlen või teen.
Kui Sul ei meeldi siis minema astud
ütled uus liivakast ootab Sind ees.

..just nagu laps, Sa karjud ja kisad
öösiti koju, kui saabun ma.
Vihastud hetkeks, kuid siis juba lisad
head ööd ja ennast sead magama.

...just nagu laps, sa öösiti sonid
ühtaegu nutad ja teisalt naeratad.
Hetkeks jääd tasa ja mu küljele ronid
ning käsi mu ümber jääd magama.

...just nagu laps, Sa vahel mind vaatad
tundub nagu oleksin Sulle ma.
natuke jumal ja natuke saatan
ja just nagu laps, ei saa sa minuta...

Kui vaid kuulud minule

Oled puhas nagu lumi, oled rikkumata hing
oled kaunis nagu uni, mille määramata hind.
Oled südamel ja hingel, valust siis kui karjatan
oled saatan oled ingel, keda hetkel jumaldan.
Oled mürk ja oled rohi, mida eluks vajan ma
oled siin kuid ei tohi, ilma loata puutuda.
Oled vabadus ja orjus, ette määratud on nii
olles päikeses või varjus, minu kõrval alati.
Oled lõpp ja oled algus, oled meelde jäänud tee
oled pimedus ja valgus, pisarad mu silmades.
Oled sügavik ja kõrgus, oled soojus südames
oled paradiis ja põrgu, kui vaid kuulud minule..

Hirm

Võtab kõik, mis võtta annab, võtab mõistuse ja muu
tahad öelda mida tead, kuid siis aralt suled suu.
Päeval peidad ennast öösel tuppa pimedasse sulged
ihkad elada kuid kardad, surra soovid kuid ei julge...