Kas?

Kas oled tundnud surma kivikülmi käsi
ja tema hingeõhu jäiset taju
kas oled tundnud et sa oled väsind
ning voodisse kui surmaunne vajud.

Kas oled tundnud, kui külmad on linad
su all on kui külmunud maa
Kas oled tundnud mõnikord et just sina
oled loodud siia vaid kannatama

Kas oled näinud võõrais silmis viha
ja sõbradki pole enam need
kes kunagi, ka sinus pole enam iha
käia lõpuni sulle määratud tee.

Kas on olnud päevi, mis poleks valuta?
Kas on olnud öid, mil poleks sa kurb?
Kas vahel tunned, et elad kui eluta?
Kas oled mõistnud, et elu on surm?

Sind pole siin

Tähed on seal, kus pole nende koht
puud painduvad tuuleta, neis peitub oht.
Päike paistab siis, kui ta paistma ei pea
kõik on valesti,Sind pole, ma tean.
Kamin on leekides, kuid pole soe
raamatut lehitsen, kuid ei loe.
Taevas on taevas, kuid puudu paradiis
hingetuna hingan, sest sind pole siin.
Tulivett joon, kuid siiski ei joobu
mõistan mõttetut, kuid siiski ei loobu
Valu on, kuid kadund on hing
kõik on valesti, sest siin pole sind...

Mõnikord

Mõnikord Su südant tahan
puruks peksta lõhkuda
Mõnikord Su jätaks maha
eemaldudes lahkuda

Mõnikord Su akna taga
luulega Sind tulistan
Mõnikord kui voodis magad
Sinust nuttes unistan

Mõnikord saan Sinu juurde
sooja tuppa tulla ma
Mõnikord teeb saatus pöörde
kohe taas pean lahkuma

See kõik juhtub mõnikord
kui on hetkel habras meel
See kõik juhtub mõnikord
muidu eal ma nii ei tee

Mõnikord Sul valetan kus mu paradiis
mõnikord ma Sulle ütlen väga sitasti
Mõnikord mu sõnadel pole otsa ega äärt
mõnikord mu kallis ma, ma pole miskit väärt

Jõulud on jumalast

Tühjad koridorid ja tühjad on kongid
justkui depoost lahkun´d viimased rongid
Kõik kes tahtsid amnestia jõuluks said
mina aga üksi siia mädanema jäin.

Vargad said välja ja ka pisisulid
välja said need, kes siia mõrva eest tulid
Naersid ja lõõpisid joovastust vist
soovisid häid jõule ja nägemist

Viimastest lahkujaist nägin vaid varje
vangivalvurid ei kuulnud mu karjeid
Ei kuuske ehtida ei kingitusi saa
mina jäin ilma amnestiata

Jõuludeks koju jõuludeks priiks
minagi tahtsin minema siit
Et jumalat ei usu, seepärast ei saan´d
jään igavesti siia ma mädanema...

Ema ei rääkinud mulle kunagi muinasjuttu..

Sind ballil nägin ja Sinusse armusin
tantsisime vaid ei osanud rohkemat loota
Hetk siis Su sõnadest paigale tardusin
kui ütlesid 5 minutit enne südaööd mind ootad.

Kell lõi 12 kui lossitrepile jõudsin ma
olin ainult hilinenud minutit viis
Keegi tüdruk kõrvits käes jooksis minema
kuid Sind polnud ja Sa ei tulnudki...

Ära palun ütle

Suudeldes rebi puruks mu huuled
erutab vaid kuid valus pole see
Karju ihast et kõik sind kuuleks
vaid kui see sind õnnelikuks teeb

Jõhkralt mind lükka voodile maha
ühe käega emba teisega kägista
Minuga tee mida iganes tahad
võta mind endale igavesti vägista

Söö mu tahe ja endasse neela
tee mu´ga kõik mida ihaldab meel
Ainukese asja mille ära sul keelan
ära palun ütle, et armastus on see...

Emale

Kui lolluste eest jagataks medaleid
siis sina saaksid kõige suurema
Sest usu mind olemas vähe on neid
kes lolle lapsi kasvatavad armastusega.

Kui tagumiku kaudu tulema peaks tarkus
siis Tartu ülikoolis doktor oleks ma
Kui poleks mind, siis poleks käed sul parkund
ja siiamaani mina elaks roosa persega.

On olemas emasid, kuid mitte nagu sina
kes läbi käinud meie pärast tulest veest
Read ütlevad kõik ja nüüd ütlen mina
ema, kallis, aitäh elu eest...

***

Ma sündisin verest ja pimedusest
vist kellegi haiglases ihas
Hetkelises tundes ja meelitustes
ma sündisin jumala vihas...

***

Kus Sa küll oled mu arm
miks vaid tühjust püüavad käed
On hinge jäänud väsinud hirm
et Sind ma enam iial ei näe...

Sina

Küünal põleb tilgub vaha
hullununa tunnen end
kas ma tahan või ei taha
süda tilgub jälle verd
olen süüdi ma või süütu
armastus ei andesta
kurvalt valusalt on tüütu
ennast nutta magama
külmad linad jäine ase
unenägu püüab hing
karju sa kuid ei lase
unenäos ma lahti sind
ärgata ei julge taha
kardan näha üksi end
küünal põleb tilgub vaha
hullununa tunnen end...

Surm

Surm tasa mu voodisse puges
ja lamas mu linadel valgeil
Surm tasa mu kartusi luges
luges neid mu kahvatuil palgeil.

Surm tasa mu palet silus
mul oli valus ja nirises verd
Kuid surm ütles, et olen ilus
ta ütles ma olen ta vend.

Surm tasa sosistas kõrva
milleks sul silmi on kaks
Surm lausudes midagi õrna
surm tegi mu pimedaks.

Surm näitas piina ja valu
ta näitas igavest ust
Siis tundsin et ma talun
teda ja ta armastust.

...vahel tundub mulle vist
et ta jälgib mind peeglist...

Sa oled...

...just nagu laps, Sul kõigel on vastus
ükskõik mida ma ütlen või teen.
Kui Sul ei meeldi siis minema astud
ütled uus liivakast ootab Sind ees.

..just nagu laps, Sa karjud ja kisad
öösiti koju, kui saabun ma.
Vihastud hetkeks, kuid siis juba lisad
head ööd ja ennast sead magama.

...just nagu laps, sa öösiti sonid
ühtaegu nutad ja teisalt naeratad.
Hetkeks jääd tasa ja mu küljele ronid
ning käsi mu ümber jääd magama.

...just nagu laps, Sa vahel mind vaatad
tundub nagu oleksin Sulle ma.
natuke jumal ja natuke saatan
ja just nagu laps, ei saa sa minuta...

Kui vaid kuulud minule

Oled puhas nagu lumi, oled rikkumata hing
oled kaunis nagu uni, mille määramata hind.
Oled südamel ja hingel, valust siis kui karjatan
oled saatan oled ingel, keda hetkel jumaldan.
Oled mürk ja oled rohi, mida eluks vajan ma
oled siin kuid ei tohi, ilma loata puutuda.
Oled vabadus ja orjus, ette määratud on nii
olles päikeses või varjus, minu kõrval alati.
Oled lõpp ja oled algus, oled meelde jäänud tee
oled pimedus ja valgus, pisarad mu silmades.
Oled sügavik ja kõrgus, oled soojus südames
oled paradiis ja põrgu, kui vaid kuulud minule..

Hirm

Võtab kõik, mis võtta annab, võtab mõistuse ja muu
tahad öelda mida tead, kuid siis aralt suled suu.
Päeval peidad ennast öösel tuppa pimedasse sulged
ihkad elada kuid kardad, surra soovid kuid ei julge...

Peaasi et sinul oleks hea

Tapa mind, kuid tee seda õrnalt
tapa mind, kui seda tegema pead.
Surres veel ma sul sosistan kõrva
vaid et Sul, kallis, oleks hea..

Tapa mind ja ära hauale tule
ma kiirelt unustan selle vea.
Tapa mind ei mu arm sellest sure
peaasi, kallis, et sinul oleks hea...

Igaühel oma hind

Mulle pakuti kutset paradiisi tulla
mulle pakuti kõike, mida ihaldab hing
Mulle pakuti teemanteid ja kulda
kuid mina, mina tahtsin vaid Sind.

Mulle pakuti, ma kõik viskasin maha
sellepärast et liiga palju armastasin Sind
Siis aga pakuti Sulle peotäis raha
ja Sina naerdes hülgasid mind...

Väike tüdruk

Suure maja suurel trepil istub väike tüdruk nii
nagu oleks see ta töö, suured silmad pärani
tõsimeelel, suured mõtted, tema pisikeses peas
tulevik kas halb või hea, seda ta ei tea

Inimsed ümberringi, tema jaoks nad kõik on head
pole kurjust pole viha, ainult naeratama peab
Tänaval nii talle tundub, igapäev on miski uus
väike tüdruk, väiksed mured aga MAAILM on nii suur...

Ilus

Ilus on päikeseloojang
ilus on meri siis
ilus sel hetkel on surra, just nagu paradiis
Ilusad taevas on tähed
ilus on hõbedane kuu
ilus sel hetkel on surra, vist ei ihkagi muud
Ilusad on Su silmad
kuradi ilus veel keha
ilus sel hetkel on surra ja Sinu nimel seda teha...

Noorus

Kord sai käidud käsikäes, mööda metsi mööda teid
polnud ühtki ohtu siis, mis võis lahutada meid.
Poln´d probleeme ega muret, mitte nagu nüüd
oli armastus ja iha, kaitsekilbiks noorusrüü
Päevad möödusid nii kiirelt, meile lausa mängeldes
läbi roosakate prilli´, kurjust küll ei paistnud ees
Läbi vihmasaju joostes, jalge alla uppus tee
paljajalu noorustuules, ainult üksteist nägime
Aga siiski tulid aastad, taeval kadus värv ja maa
kaetud teravkividega, joosta enam seal ei saan´d
Tulid mured tulid tülid, viha täis ja pisaraid
noorusaja helged hetked, silmapiiri taha jäid
Silmad nägid eri asju, läkski lahku meie tee
nooruse õhkõrnad tunded, lämbusid kõik vanuses
Noorus oli noorus kadus, erkreaalsus pimestab
tean et armastust nii kaunist, eal ei enam tunda saa..

Verine naer

Uksed on sulgun´d
silmad on vaikin´d
seinal nirisevad pisarad
tean et on häbi
tean et ei tohi
siiski end leian ma kisamas

Öö on külm
kivid on kivist
neist välja ei pigista verd
ma kui külmunud olen
eksinud hing
süüdistades vaid end

Kaardi on Sinul
mäng on läbi
nii valus on kaotuse hind
keegi kurat kes teab
julm öö tuleb
tasakesi hoiatab mind

Psühholoogiline trauma
depressiivne õhkkond
oh kui valulik uni
tõde ei leia
vist ainus kes uskus mind
oli maast ammu sulanud lumi

Mu ees trellid
Su kätest lukustatud ust
ei suuda murda mu raev
läbi pimeduse nutan
läbi pimeduse naeran
kuid verine- verine on mu naer..

Kuradile

Armastuse sooja tunde, armumise magus maik
Sinu silmad ja Su huuled- saadaks kuradile kõik!

Kavala Cupido noole, meelitava nümfi hõik
oma südame ja hinge- saadaks kuradile kõik!

Sinu väriseva ihu, paradiisi eelne sõit
Su fantaasiad ja Su iha, saadaks kuradile kõik!

Lapsikud Su solvumised, lapsik kuidas käitud Sa
vahel tõesti Sind ka tahaks. saata kuradile ma!

Ma ei taha surra

Ma ei taha surra kirikukellade kumas
ei taha risti hauale ei lillegi
Ei surra taha talvel ei siis kui lumi sulan´d
ei kevadel ei sügisel- ei mitte iialgi...

***

Ma vaatan ja vaatan, kuid miskit ei näe
ma hoian sind hellalt, kuid tühjad on käed
Ma mõtlen ja mõtlen, kuid aru ei saa
miks nii kuradi raske on olla Sinuta...