Noorus

Kord sai käidud käsikäes, mööda metsi mööda teid
polnud ühtki ohtu siis, mis võis lahutada meid.
Poln´d probleeme ega muret, mitte nagu nüüd
oli armastus ja iha, kaitsekilbiks noorusrüü
Päevad möödusid nii kiirelt, meile lausa mängeldes
läbi roosakate prilli´, kurjust küll ei paistnud ees
Läbi vihmasaju joostes, jalge alla uppus tee
paljajalu noorustuules, ainult üksteist nägime
Aga siiski tulid aastad, taeval kadus värv ja maa
kaetud teravkividega, joosta enam seal ei saan´d
Tulid mured tulid tülid, viha täis ja pisaraid
noorusaja helged hetked, silmapiiri taha jäid
Silmad nägid eri asju, läkski lahku meie tee
nooruse õhkõrnad tunded, lämbusid kõik vanuses
Noorus oli noorus kadus, erkreaalsus pimestab
tean et armastust nii kaunist, eal ei enam tunda saa..